Loodusjõud, loodusvaimud
koostöö ja kokkulepped

Suhtlemine vaimudega, koostöö ja kokkulepped. Rituaalid ja altarid.
Meie maailmas on väga palju vaime. Olemas on vaimude hierarhia ja ka kalssifikatsioon. Vaimudega suhtlemine vajab erilisi teadmisis ja oskusi.
Loodusvaimud, kivivaimud, veevaimud, põlluvaimud, lille vaimud jne…

Inimese vastuvõtlikus siin maailmaruumis on osaline, me suudame vastu võtta vaid triljondiku osa olemasolevast. Suhtlemine vaimudega võib laiendada meie võimalusi ja endeid aga piiramatus koguses. See on unikaalne võimalus suhelda nähtamatu maailmaga.
Ei ole soovitatav minna loodusvaimudega suhtlema ja kokkuleppeid tegema, kui sa ei tea ja ei tunne ohutustehnikat nendega koostöötamisel.
Vaimud on huvitatud inimeste energiatest ja ka kogemustest mida me inimesena saame. Selleks et vaimud sinu teadvust ei rööviks, on vaja järgida kindlaid  reegleid.

Inimestega, kes vaimusid kohtavad, näevad või nendega suhtlema kipuvad, on tihti tabanud hulluse hoog, nad on läinud peast segi või kaotanud teadvuse, ehmunud tummaks või hirmust hullunult teadmata suunas jooksu pistnud. Miks on nii, kas vaimud on saanud nende teadvusel ligi, ilma et inimene ennast kaitsta oskaks?

Kursust alustame erinevate vaimudega tutvumisest ja teadmistest, mis need vaimud siis tegelikult üldse on.
Järgmiseks aga vaatame kuidas luua suhteid ja kokkuleppeid vaimudega.
Vaimude hierarhia ja ka kalssifikatsioon
Vaimudega suhtlemisel eksisteerivad mitte ainult reeglid vaid ka rituaalide läbivimise eripärad.
Olulisem nende seast on oskus vaimudele süüa ja külakosti pakkuda.
Ohutustehnika suhtlemisel.
Mida vaimud meilt soovivad? Mida pakume kokkuleppel vastutasuks?

Eestlaste ohverdused loodusvaimudele.
Eestlased ohverdasid loodusvaimudele ja haldjatele, et nad oleksid heatahtlikud ja kaitseksid õnnetuste ning haiguste eest, annaksid maale viljakust, karjale sigivust, saagiõnne jne.
Ohvriandideks olid põhiliselt toidud või joogid, aga ka põllu- ja karjasaadused nagu lina, vill, lõng ja riie, samuti raha ja ehted. Eriti oluline ohvriand oli hõbevalge — hõberaha või ehte küljest kraabitud puru, millele omistati erilist imeväge.
Loodusvaimudele ohverdati uudsesaagi saamisel, tööde alustamisel ja lõpetamisel, hingedeajal ja mitmesuguste tähtpäevade ja perekondlike sündmuste puhul.