Unetus ja unehalvatus
Luupainajad ja kuutõbised

Mis tegelikult toimub meie lihastega, meie ajuga?
Mis toimub meie kehaga unehalvatuse ja uneskõndimise ajal?

Unehalvatus tabab inimest siis kui ta hakkab kas magama jääma või just unest ärkama.  Kui neid momente teadlikult ära kasutada siis on väga lihtne minna sisse nii häälelistesse kui ka pildilistesse hallutsinatsioonidesse. Samuti saab sellistel momentidel kasutada teadlikku unenägemist.

Siin meie maailmas on olemas aja mõõde, mis on pidevas muutumises. Muutub ka inimese seisund ja imeliselt töötleb infot meie mälu.
Kui kogu seda seisundit ja neid tingimusi teadlikult ära kasutada, saame me arendada oma intuitiivsust, laiendada oma maailmapilti, kogeda imelisi tundeid ja suhtlemist teispoolsusega.
Vastupidiselt aga kui me ei oska neid seisundeid kasutada ja anname vabalt avalduda om paanikal, hirmul ja madalal enesehinnangul, näeme me hoopiski kohutavaid pilte deemonitest, tunneme külmavärinaid ja saatanate rünnakut. Sellised nägemused tekitavad õudu ja ei lase inimesel uinuda, unetusest tekivad aga veel suuremad hirmud jne.

Millise võimaluse valiksid sina?
See on tegelikult luksuslik võimalus hirmu ja õuduse asemel saada unikaalset infot suurest maailmaruumist.

Kursusel me saame teada kuidas töötavad unefaasid,
Mis on inimese uni ja kuidas see töötab?
Mis toimub inimesega siis kui teda külastab „luupainaja”
Mis toimub inimesega siis kui ta on „kuutõbine”
Mis on unehalvatus?
Kuidas toimib meie keha ja organism. Mis see tegelikult on. Unefaasi ajal kui inimene näeb und , siis lihased ei tööta. Kui inimene magab, siis ta ei teadvusta aega, sest aega teadvustab inimene ainult ärkveloleku ajal.
Saame teada misasi on ja kuidas sellest aru saada: Lihased ei tööta, kuid unefaas pole veel saabunud või unefaas on juba toimumas, kuid lihased ikka veel töötavad + hirm ja teadmatus. Mis siis toimub?

Luupainaja on Eesti mütoloogias magajaid painav vaim.
Luupainaja teiste nimetuste hulka kuuluvad painaja, painak, panijas, paanjas, painakane, luupaanija, luupaine, luupatak, tallaja.
Ka tallaja on nimetuse saanud selle järgi, kuidas ta inimestele magama jäämisel, rinnale laskub ja seda tallab.  Nad rõhuvad oma ohvri keha, nii et too liigutada ei saa. Selline rõhumine ja piinamine paneb ohvri kõvasti higistama ning ärgates liikmed värisema ja südame peksma. Vanarahvas arvas, et pikaaegne painamine võib surma tuua.
Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Toimub magamine, kuid lihased jätkavad töötamist. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob.